Õppekorraldus

Õppetöö ülikoolis toimub kindlate reeglite järgi. Et õppimine kulgeks edukalt, peavad üliõpilased neid reegleid teadma ja pidama kinni tähtaegadest, mis seotud õppimisega.

5. juuli – 19. august

Sügisel loodame jätkata õppetööga auditooriumides

Uue õppeaasta alguseni on üle kahe kuu aega ning selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda. Loodame, et koroonaviirusevastane vaktsineerimine edeneb jõudsalt, kuid peame olema valmis ka uute viirusetüvede levikuks ning järgmisteks koroonalaineteks.
Soovitame kõigil üliõpilastel, kes pole veel jõudnud end vaktsineerida, teha seda suve jooksul, et saaksime sügisel alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt. Oleme lubanud, et viiruse levikust hoolimata saavad üliõpilased saja ja enama osalejaga loenguid kuulata ka veebis, kui konkreetne õppeaine seda võimaldab. Soovime õppeainetele pakkuda e-tuge paremini kui kunagi varem.
Endiselt on kõigis õppehoonetes olemas desovahendid ja järgime hajutamissoovitusi, et viiruse levikut kontrolli all hoida.
Jälgime riiklikku olukorda ja anname täpsemad suunised sügisese õppetöö korralduse kohta augusti lõpus enne uue õppeaasta algust.

 

Vaata, milliseid muudatusi toob uus õppekorralduseeskiri (ÕKE) 2021/2022. õppeaastast

Uuest õppeaastast hakkab kehtima uuendatud õppekorralduseeskiri, milles on sisse viidud mitmed muudatused.

 

Stipendiumi ja õppetoetuse korra muudatustega tehakse muutusi erialastipendiumiga toetatud õppekavade nimekirjas ning laiendatakse vajaduspõhise eritoetuse saajate sihtrühma

Kodulehel on uuendatud nimekiri õppekavadest, mil järgmisel õppeaastal erialastipendiumi taotleda saab: ut.ee/oppimine/erialastipendium
Vajaduspõhist eritoetust on seni saanud taotleda üliõpilased, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud, aga kelle leibkonna sissetulek on viimasel kolmel kuul langenud alla eitava otsuse aluseks olnud piiri. Edaspidi on võimalik vajaduspõhist eritoetust taotleda ka vähenenud töövõimega üliõpilastel ning neil, kelle puhul on jäänud täitmata seadusega määratud elatisnõue.
Vähenenud töövõimega üliõpilastele eritoetuse määramisel võetakse arvesse, kas nende majanduslik olukord on halvenenud, ja määratakse stipendium leibkonna liikmete keskmisest sissetulekust lähtuva pingerea alusel. Eritoetust saab senise igakuise taotlemise asemel hakata taotlema korra semestris.
Uuendatud stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord jõustub uuest õppeaastast.

 

Uuest õppeaastast jõustub doktoriõppe eeskiri

Kui varem oli doktoriõppe korraldus reguleeritud kolmes eraldi õigusaktis – doktorikraadi andmise korras, õppekorralduseeskirjas ning lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise korras –, siis nüüd on see koondatud ühte dokumenti. Doktoriõppe eeskiri jõustub 30. augustil ja kehtib kõigi doktoriõppes õppijate kohta.
Terminite „põhijuhendaja“ ja „kaasjuhendaja“ kasutamisest on loobutud, et rõhutada ühise juhendamise korral juhendajate võrdset positsiooni. Üks juhendajatest määratakse valdkonna nõukogu või õppekava haldava instituudi nõukogu otsusel vastutavaks juhendajaks.
Kõige suuremad muudatused puudutavad doktoritöö kohta kasutatavaid termineid ja miinimumnõudeid.

  • Terminite „väitekiri“ ja „doktoriväitekiri“ asemel kasutatakse terminit „doktoritöö“.
  • Doktoritöö võib vormistada tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi, monograafia või loomeuurimusena.
  • Vähemalt kolme avaldatud teaduspublikatsiooni asemel on edaspidi miinimumnõue vähemalt kaks avaldamiseks vastu võetud artiklit, kolmanda artikli võib olla eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja või kogumiku toimetus või doktorikraadi andva nõukogu valitud kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast. Monograafia puhul võib artikkel olla avaldatud või avaldamiseks vastu võetud.
  • Lisaks võimalusele asendada teadusartikkel patendi või patenditaotlusega võib selle nüüd asendada ka rakendusliku lahendusega.
  • Doktorikraadi andval nõukogul on õigus lubada kaalutletud ja põhjendatud otsuse alusel doktoritöö kaitsmisele ka siis, kui sellesse kuulub nõutust vähem publikatsioone, kuid vähemalt üks neist peab sisaldama rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel teadustööd ja doktorikraadi taotleja peab olema selle publikatsiooni juhtiv autor.

Doktoritöö eelretsenseerimise kord jääb samaks, eelretsenseerimisele saatmise ja kaitsmisele lubamise otsused teeb doktorikraadi andev nõukogu. Avaldamata artikkel peab vastama samadele kvaliteedinõuetele kui avaldatud artikkel.
Lisaks võimaldab eeskiri atesteerimiskoosoleku korraldamisel valdkondlikke erisusi valdkonna nõukogu kehtestatud korra alusel. Koosoleku võib pidada avalikult, kinniselt või reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil. Nõuded juhendajate kaasamise kohta koosolekule kinnitab valdkonna nõukogu. Atesteerimisel tuleb võimaldada tagasiside andmist juhendamisele ning atesteerimiskomisjonile on antud õigus teha esitatud materjalide ja kujundatud hinnangu põhjal ettepanekuid doktoriõppes õppija edasijõudmist takistavate asjaolude kohta.

 

Tartu Ülikooli raamatukogu lahtiolekuajad suveperioodil

Suveperioodil, 28. juunist 29. augustini on raamatukogu tööpäevadel avatud 12–18, laupäeval ja pühapäeval suletud. Raamatukogu on suletud 20. augustil, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval.

 

Infoks lõpetajale

* Kasutajana on ligipääs õppeinfosüsteemi kuni eksmatrikuleerimiseni. Ainekavade sisu on pärast seda endiselt leitav õppeinfosüsteemist.
* Ärge unustage, et ühiselamus elamine on ette nähtud vaid ülikoolis õppimise ajaks.
* Ärge unustage tagastada raamatukogust laenutatud materjale.

Juhul kui ei saanud lõpuaktusele minna ...